Reaalajas täituvus: kriisiaja loendamisest igapäevase mugavuseni

Reaalajas täituvus on see, kui palju inimesi on ruumis praegu. Ukse või värava juures olevad andurid loendavad iga sisenemise ja väljumise ning jooksev kokkuvõte on sisenemised miinus väljumised. Haldajad kasutavad seda, et püsida mahutavuse piires, saata töötajad tsooni, mis täitub, ning planeerida lahtiolekuaegu ja üritusi.

Lühidalt

• Ukse või värava juures olevad andurid peavad jooksvat arvestust sisenemiste ja väljumiste vahest, mis näitab, kui palju inimesi on praegu sees.
• Wi-Fi-põhine loendamine näitab kohalolu kogu ruumis ning seda, kuidas see päeva jooksul kasvab ja hõreneb.
• Mahutavuse piirangud tõid loendurid 2020. ja 2021. aastal paljudesse asutustesse ning paljud haldajad jätsid need alles personali planeerimiseks ja külastajate mugavuseks.
• Areenid, ühistranspordi sõlmpunktid ja saalijuhid kasutavad näitajat, et rahvahulki ümber suunata, järjekordi varakult märgata ja personali vajaduse järgi paigutada.
• Inimeste arv ei ole isikuandmed, kuid süsteemi salvestatu võib olla, seega küsige, mida süsteem salvestab ja alles hoiab.

Millised loendusmeetodid annavad reaalajas täituvuse arvu?

Reaalajas arvu annavad andurid, mis mõõdavad kindlat punkti: laes asuvad 3D-loendurid, AI-kaamerad, LiDAR-andurid ja sissepääsudes, kus arv peab olema täpne, Xovise 3D-andurid. Iga joone ületanud inimene loendatakse sisse või välja, nii et kogusumma uueneb inimeste saabudes ja lahkudes.

Wi-Fi-põhine loendamine sobib suurematesse ja hajusamatesse keskkondadesse. See näitab, kui palju inimesi on ruumis kohal ja kuidas see arv päeva jooksul kasvab või hõreneb. Reaalajas arv ühe kindla ukse juures vajab selle kõrvale andurit.

Arve saab näidata armatuurlaual, kuvada juhtimisruumis kogu objekti täituvuskaardina või edastada laiemasse analüüsisüsteemi. Lävendihoiatused töötavad peaaegu reaalajas Crowd Alerti lisamooduli kaudu. Väljund on täielikult koondatud, mis sobib nii igapäevatööks kui ka andmekaitseks. Arv ütleb, et tsoonis B on 47 inimest, ega ütle midagi selle kohta, kes nad on.

Kas täituvuse loendamine tasub end ära ka nüüd, kui mahutavuse piiranguid enam pole?

Paljud haldajad arvavad nii. Kui mahutavuse nõuded kadusid, jättis märkimisväärne osa neist süsteemid alles, kuigi täita polnud enam ühtki seadusest tulenevat ülempiiri. Nad kasutasid andmeid personali planeerimiseks ja selleks, et näha enne kaebuse saabumist, kus ja millal hoone tundus liiga rahvarohke, millised sissepääsud muutusid kitsaskohaks ja milline kohvikunurk seisis lõunatunni tipus tühjana.

Paljud neist süsteemidest paigaldati 2020. aastal, kui kõigi valdkondade asutused pidid teadma, kui palju inimesi on praegu sees, ning ligikaudne arv või piletite arv ei olnud seadusega nõutud mahutavuse piiri kaitsmiseks piisavalt täpne. Loendusseadmed, mis olid seni olnud tore lisa, muutusid peaaegu üleöö infrastruktuuriks. Varem leidus täituvuse seiret peamiselt seal, kus mahutavus oli kõige olulisem: areenidel, kontserdipaikades, staadionidel ja mõnes ühistranspordi sõlmpunktis. Piirangud viisid selle jaekaubandusse, muuseumidesse, raamatukogudesse, avaliku sektori hoonetesse ja kõikjale mujale, kus siseruumides kogunemist piirati. Enamasti oli tehnoloogia juba küps, seega seisnes muutus selles, kui kiiresti see kasutusele võeti ja kui paljud valdkonnad selle omaks võtsid.

Tihedus on üks usaldusväärsemaid külastajate rahulolu mõjutajaid, nii heas kui halvas. Rahvarohkus kujundab seda, milline külastus tundub: kaubanduse ülerahvastatuse uuringud näitavad, et kitsas ruum vähendab rahulolu, samas kui elav ja rahvarohke õhkkond võib seda tõsta. Külastaja, kes jõuab laupäeva lõunaajal kaubanduskeskusesse ja leiab selle ootamatult rahvast täis, ei lahku tingimata, kuid see värvib kogu külastust. Kui sama keskus tundub hästi korraldatud ega ole liiga rahvarohke, hoiab see külastajaid tõenäolisemalt kauem. Hoiatus 80 % juures mugava tiheduse lävest on kasulikum kui kaebus 110 % juures.

Kuidas haldajad kasutavad reaalajas täituvust mahutavuse haldamiseks?

Haldajad kasutavad seda, et näha surve kasvamist ja sellele reageerida, olgu selleks rahvahulga ümbersuunamine, raja juurde töötaja lisamine või asutuse hoidmine piires, mida see suudab ohutult mahutada.

Areenid ja ürituspaigad kasutavad tsoonipõhist täituvust, et jaotada rahvahulki ümber enne, kui surve mõnes kindlas punktis kasvab, näiteks fuajees, väravas või baarijärjekorras, nii et töötajad liiguvad enne, kui probleem külalistele nähtavaks muutub.

Transpordi terminalides (lennujaamad, raudteejaamad, sadamad) on liikumisel alati olnud ranged operatiivsed piirangud. Täituvuse andmed on muutunud turvalisuse ja ohutuse vahendist kogemuse vahendiks. Need toetavad dünaamilist teekonnajuhatust, näitavad haldajatele, millal turvakontrolli rajal või registreerimislauas tekib kuhjumine, ja toidavad reisijainfo ekraane, mis näitavad reisijatele hoonet sellisena, nagu see praegu on. Kuhjumise varajane märkamine on oluline, sest pikki järjekordi reisijad märkavad ja mäletavad.

Kaupluse või asutuse saalis võib tsoon olla tavalisest rahvarohkem, sest käib kampaania, väljas sajab vihma või saabus kooligrupp. Loendus annab saalijuhtidele tõendid selle kohta, kuhu vabad töötajad saata.

Kuude jooksul kogunevad loendustest andmed selle kohta, kuidas täituvus muutub tundide, päevade, nädalate ja aastaaegade lõikes kõigis mõõdetavates tsoonides. Nende andmetega saab personali, lahtiolekuaegade ja ürituste ajakava otsuseid põhjendada.

Kas saame külastajatele näidata, kui rahvarohke on praegu?

Mõned asutused juba teevad seda. Nad avaldavad praeguse täituvuse sissepääsu juures oleval ekraanil või oma veebilehel, näiteks rohelise, kollase või punase signaalina: vaikne, rahvarohke või täis. Külastajad saavad oma saabumise ajastada, mis võib leevendada kuhjumist tipptundidel. Näitaja on sama loendus, mis toidab armatuurlaudu ja API-t. Bumbee Labs saab pakkuda ekraani ise või edastada arvu API kaudu asutuse enda ekraanidele ja veebilehele.

Arvu avaldamine näitab ka, et haldaja suhtub külastajate mugavusse tõsiselt. Enamik asutusi ei ütle külastajatele siiani, et nad on praegu 60 % täituvusega ja tunni pärast on vaiksem.

Kas rahvarohke tsoon on populaarne koht või kitsaskoht?

See sõltub sellest, kui kaua inimesed viibivad. Täituvus igal hetkel tuleneb sellest, kui palju inimesi saabub ja kui kaua igaüks neist viibib, nii et püsivalt kõrge täituvusega ruum võib saada palju külastajaid või hoida külastajaid kaua. Need kaks probleemi vajavad erinevaid lahendusi.

Kui ühendada inimeste arv viibimisaja analüüsiga, mida liikumisteede andmed võimaldavad, saavad haldajad mõlemad mõõtmed. Kõrge täituvuse ja pika viibimisajaga tsoon võib olla populaarne sihtkoht, mis vajab rohkem mahutavust. Kõrge täituvuse ja lühikese viibimisajaga tsoon võib olla kitsaskoht, mis inimeste liikumist aeglustab.

Kas täituvuse loendamisel töödeldakse isikuandmeid?

Inimeste arv ei ole isikuandmed, kuid salvestatu võib olla. Arv nagu „selles tsoonis on 23 inimest“ ei ütle midagi selle kohta, kes nad on, seega on iga täituvussüsteemi puhul kasulik küsida, mida see selle arvuni jõudmisel salvestab ja alles hoiab. Kaamera, mis analüüsib videot kohapeal ja annab välja ainult arvu, töötab enne seda siiski piltidega, ja salvestav süsteem säilitab andmed selle kohta, kes kohal olid.

Bumbee Labs pakub anonüümset koondstatistikat: ühtki isikut ei jälgita, pilte ei säilitata ning ühtki nime ega seadme identifikaatorit ei seota liikumisega. Selle standardi järgi tasub hinnata iga täituvussüsteemi.

Bumbee Labs on välja töötanud Euroopa ainsa külastajate loendamise meetodi, mille on heaks kiitnud andmekaitseasutus.

Allikad

• Blut, M., & Iyer, G. R. (2020). Consequences of perceived crowding: A meta-analytical perspective. Journal of Retailing, 96(3), 362–382. https://doi.org/10.1016/j.jretai.2019.11.007