Tehisintellekti määrus (AI Act) ja külastajate loendamine

Olenevalt meetodist võib tehisintellekti määrus külastajate loendamist puudutada. Tehisintellekti määrus (AI Act), määrus (EL) 2024/1689, keelab mõned kasutusviisid ja reguleerib süsteeme, mis kasutavad biomeetrilisi andmeid inimeste liigitamiseks. Ainult loendavad kaamerasüsteemid ei ole keelatud ning Wi-Fi-, mobiilivõrgu- ja LiDAR-põhine loendamine ei eralda biomeetrilisi tunnuseid. Eraldiseisvate süsteemide suure riskiga seotud kohustusi kohaldatakse nüüd määruse (EL) 2026/1744 alusel alates 2. detsembrist 2027.

Kümme aastat oli külastajate mõõtmises vastavuse küsimus GDPR. Nüüd on selle kõrval tehisintellekti määrus, maailma esimene laiaulatuslik tehisintellekti seadus, mis puudutab otseselt seda, kuidas organisatsioonid võivad füüsilistes ruumides inimesi analüüsida. Kui Teie mõõtmine kasutab kaameraid ja tehisintellekti, kuulub määrus Teie hanke kontrollnimekirja. Kui ei kasuta, on Teie meetodil üks küsimus vähem vastata.

Millised tehisintellekti määruse kuupäevad on külastajate mõõtmisel olulised?

Määrust kohaldatakse etapiviisiliselt. See jõustus 1. augustil 2024 ning keelatud kasutusviiside sätteid, ehk otseseid keelde, on kohaldatud alates 2. veebruarist 2025. Artikli 50 läbipaistvusnõudeid kohaldatakse alates 2. augustist 2026. Üks neist puudutab kaameraanalüütikat otse: emotsioonituvastus- või biomeetrilise liigitamise süsteemide juurutajad peavad teavitama inimesi, keda need süsteemid puudutavad.

Suure riskiga süsteemide raamistik, mis on videoanalüütika jaoks kõige olulisem osa, pidi samuti hakkama kehtima 2. augustil 2026. Tehisintellekti digiomnibuss (Digital Omnibus on AI), määrus (EL) 2026/1744, mis jõustus 2026. aasta juulis, lükkas selle eraldiseisvate suure riskiga süsteemide puhul edasi 2. detsembrini 2027 ja EL-i tooteohutusõigusega hõlmatud toodetesse sisseehitatud tehisintellekti puhul 2. augustini 2028. Kohustused kehtivad endiselt, lihtsalt hiljem, nii et organisatsioonid, kes kasutavad või hangivad Euroopas kaamerapõhist analüütikat, peavad nendega ikkagi arvestama.

Mida ütleb tehisintellekti määrus inimeste analüüsimise kohta?

Mõõtmise seisukohalt on olulised kolm määruse (EL) 2024/1689 kihti.

1. Keelud: määrus keelab selliseid kasutusviise nagu reaalajas toimuv biomeetriline kaugtuvastamine avalikult juurdepääsetavates ruumides õiguskaitse eesmärgil, väheste eranditega. Külastajate loendamine ei ole midagi sellist ja loenduslahendust ei tohiks kunagi selleks laiendada.
2. Suure riskiga süsteemide raamistik: süsteemidele, mis kasutavad biomeetrilisi andmeid isikute liigitamiseks, eriti tundlike tunnuste alusel, kehtivad ranged kohustused, ning tehisintellektil põhinev videoanalüütika, mis tuvastab isikuid või koostab nende profiile, on raamistiku keskne näide.
3. Kõik ülejäänu: tehisintellektisüsteemid, mis ei puutu kunagi kokku biomeetriliste andmetega, ei ole need, mida nimetatud peatükid reguleerivad.

Piirjoon sõltub sellest, kas süsteem töötleb isikute biomeetrilisi andmeid, ükskõik millist tehisintellekti see kasutab. Süsteem, mis eraldab nägusid või kehatunnuseid inimeste liigitamiseks, peab sellest aru andma, samas kui anonüümseid signaale või kujundeid loendaval süsteemil pole midagi, millega kedagi liigitada.

Kas kaamerapõhine külastajate loendamine on tehisintellekti määruse järgi lubatud?

Kaamerapõhine loendamine ei ole keelatud ning korrektselt tehtuna töötlevad ainult loendavad kaamerasüsteemid videot kedagi tuvastamata. Seepärast annab tänapäevane AI-kaameraga loendamine tulemuseks numbrid, mitte videosalvestise. Tõendamiskoormus lasub siiski kaamerasüsteemil: see peab näitama, mida see ei tee, praegu andmekaitsealases mõjuhinnangus (DPIA) ja üha enam ka tehisintellekti määruse hindamises. See on teostatav, kuid nõuab vaeva. Ostjad peaksid ootama, et kaameraanalüütika tarnijad vastaksid tehisintellekti määruse küsimustele kirjalikult, ja käsitlema ebamääraseid vastuseid leidudena.

Millised külastajate loendamise meetodid ei tekita biomeetria küsimust?

Wi-Fi-põhine loendamine loeb anonüümseid raadiosignaale, mobiilivõrgu analüüs loeb koondatud võrguandmeid ja LiDAR mõõdab liikuvat geomeetriat, ilma et üheski etapis tekiks pilti. Ükski neist ei eralda biomeetrilisi tunnuseid, seega ei kohaldata neile tehisintellekti määruse biomeetriat käsitlevaid peatükke. Kõigi kolme puhul kehtib sama loogika: vastavus, mis põhineb sellel, mida süsteem füüsiliselt teha ei saa, peab kauem vastu kui vastavus, mis põhineb poliitikal. Vastavusmeeskond, kes valmistub 2027. aasta detsembriks, kulutab tehisintellekti määruse hindamisele kõige vähem siis, kui mõõtmismeetod seda kunagi ei nõua. DPIA juhend käsitleb sellega seotud küsimust GDPR-i alusel ning leht GDPR ja külastajate loendamine kirjeldab GDPR-i seisukohta, millel mõlemad põhinevad.