Analüüsid

Vähem tunde, sama palju kliente: mida ütlevad uuringud alamehitatuse kohta kaupluses

Kui tööjõukulud tõusevad, kärbitakse esimesena tavaliselt kaupluse töötunde. Operatsiooniuuringud näitavad, et tipptunnist kärbitud tund läheb kallimaks kui vaiksest ajast kärbitud tund ja et see hind on kauplustes erinev.

4 min lugemist

Üksainus müüja kassas, samal ajal kui rahvarohkes rõivapoes tekib järjekord
Sellel lehel
  1. aasta veebruaris küsis British Retail Consortium jaekaubanduse finantsjuhtidelt, kuidas nad kavatsevad kasvavate tööjõukuludega toime tulla. Üle poole vastas, et kärbib järgmise aasta jooksul töötajate töötunde ja ületunde. Tööjõukulud olid 84 protsendi jaoks tõusnud kolme suurima mure hulka, eelmise aasta juulis oli see osa 21 protsenti. Ka teistel turgudel teevad kaupmehed sama arvutust: palgad tõusevad, müük ei pea sammu ja kaupluse töötunnid on kulurida, mida saab kõige kiiremini muuta.

Operatsiooniuuringutes on üle kümne aasta käsitletud kitsamat küsimust. Kui tunde tuleb vähendada, siis milliseid ja millistes kauplustes?

Alamehitatus peitub tipptundides

Müügiandmetest on alamehitatust raske näha. Kauplus, kus kell 17 oli saalis liiga vähe töötajaid, registreerib ikkagi tehtud müügi, ja külastajad, kes lahkusid teenindamata, ei jäta kassasse jälge.

Vidya Mani, Saravanan Kesavan ja Jayashankar Swaminathan lahendasid selle, ühendades suure jaeketi 41 kaupluse kolm tunnipõhist andmerida: külastatavuse, müügi ja töötunnid. Järjekorrateoorial põhineva mudeli abil arvutasid nad igale kauplusele mehitatuse võrdlustaseme ja võrdlesid seda tegeliku graafikuga. Kõik 41 kauplust olid kolmetunnise tipuaja jooksul süstemaatiliselt alamehitatud ning autorite hinnangul võiks alamehitatuse kaotamine oluliselt suurendada nii müüki kui ka kasumlikkust. Osa vahest selgitasid prognoosivead ja graafikute koostamise piirangud.

Kui tipptunnil on töötajaid juba praegu puudu, võtab ühtlane kärbe kõikjal tunde just sealt, kus need kõige rohkem teenivad.

Rohkem külastajaid ei tähenda automaatselt suuremat müüki

Olga Perdikaki ja samade kaasautorite varasem uuring jagas rõivaketi andmete põhjal müügi kaheks: konversioonimääraks (tehingud külastaja kohta) ja ostukorvi väärtuseks. Müük kasvas koos külastatavusega, kuid kahaneva tulususega, ja mehitatuse tase mõjutas, kui suur osa lisakülastajatest müügiks muutus. Külastatavuse kasvades konversioon langes. Madalam konversioon oli seotud ka nõrgema külastatavuse kasvuga hiljem, mis viitab sellele, et teenindamata lahkunud külastajad tulevad väiksema tõenäosusega tagasi.

See annab praktilise hoiatusmärgi. Kui konversioon langeb nädala kõige rahvarohkematel tundidel, saadab kauplus tõenäoliselt külastajaid minema, ükskõik mida müügi kogusumma näitab. Külastatavus ja müük räägivad eri lugu ja mehitatuse mõju paistab välja just nende vahest.

Sama tund on mõnes kaupluses väärtuslikum

Paljud ketid määravad tööjõueelarve prognoositud müügi järgi. Marshall Fisher, Santiago Gallino ja Serguei Netessine seadsid selle reegli kahtluse alla. Koostöös suure erikaupluste ketiga hindasid nad, kuidas käive igas kaupluses mehitatusele reageeris, kasutades juhuslikke erinevusi planeeritud ja tegelike töötundide vahel. Seejärel võeti kauplusepõhised mehitatuse tasemed kasutusele, ja 168 kaupluses kasvas käive kuue kuu jooksul 4,5 %.

Tööjõu mõju käibele erines kaupluseti märkimisväärselt ja oli suurim seal, kus potentsiaalne nõudlus oli suur, konkurent oli lähedal ja kaupluse juhataja oli kogenud. Ühtlane kümneprotsendiline kärbe igas kaupluses läheb seega eri kauplustele väga erinevalt maksma.

Iga tippu ei tasu siiski taga ajada

Kaks uuringut seavad piirid sellele, kui täpselt peaks graafik külastatavuse kõverat järgima.

Kesavan, Bradley Staats ja Wendell Gilland uurisid kahe aasta andmeid 445 kauplusest. Ajutiste või osalise tööajaga töötajate osakaalu ning müügi ja kasumi vahel oli ümberpööratud U-kujuline seos: mõningane paindlikkus aitas, liiga suur paindlikkus kahjustas.

Gapis viisid Kesavan ja kolleegid läbi randomiseeritud välikatse 28 kaupluses San Franciscos ja Chicagos. Graafikud muudeti järjepidevamaks, ettearvatavamaks ja piisavamaks ning töötajad said nende üle rohkem otsustada. Kaupluste tootlikkus tõusis 5,1 %, sellest 3,3 % tuli suuremast müügist ja 1,8 % väiksemast töötundide arvust. Autorid seostavad mõju sellega, et töö kaupluses sai paremini tehtud. Kaupluse töö on nõudlik ja igal nädalal muutuv graafik lisab koormust.

Mida uuringud kokku ütlevad

Uuringud räägivad vastu sellele, et igalt poolt kärbitakse sama osa tunde. Tunde tasub enne ümber paigutada kui ära võtta, sest alamehitatus maksab kõige rohkem tipptundidel ja vaiksetest tundidest on palgakulu kõige lihtsam tagasi saada. Kärped toimivad paremini kaupluste kaupa, sest sama töötund teenib mõnes kaupluses rohkem kui teises. Stabiilne graafik võib katta vaiksed tunnid ja paindlikkus planeeritakse korduvate tippude järgi, mitte iga uue prognoosi järgi. Kui konversioon kõige rahvarohkematel tundidel langeb, on see selgeim märk, et kärbe on läinud liiga kaugele.

Juba varasemate külastatavuse andmetega jõuab kaugele. Rõivaketi uuringus koostasid Hsiao-Hui Chuang, Rogelio Oliva ja Olga Perdikaki reegli, mis määras töötunnid varasema külastatavuse põhjal. Simulatsioonides jäi reegel stabiilse külastatavuse korral 0,5 % ja tugevalt kõikuva külastatavuse korral 2,5 % kaugusele kasumist, mis oleks olnud võimalik täiusliku külastatavuse teabega.

Külastajad kõrvuti töötundidega

Kõik need uuringud toetuvad samadele andmetele: tunnipõhine külastajate arv kõrvuti töötundidega, kauplus kaupluse kaupa. Enamikul jaemüüjatel on töötundide ja müügi andmed olemas, külastajate andmed aga puuduvad.

Anonüümne külastajate loendamine täidab selle lünga. Kui iga kaupluse külastajate arv on teada tunni kaupa, muutub töötajate ja külastajate suhe nähtavaks, korduvad tipud eristuvad ühekordsetest hüpetest ja graafiku muudatuse mõju saab kontrollida järgmisel nädalal. Töögraafiku planeerimine külastatavuse järgi näitab, kuidas see praktikas toimib, ja külastatavuse nädalarütm uurib mustrit, millele graafik toetub. Mõõtmisel kasutatakse anonüümset koondstatistikat ja meetodit, mille on heaks kiitnud andmekaitseasutus.

Allikad

  • Mani, V., Kesavan, S., & Swaminathan, J. M. (2015). Estimating the impact of understaffing on sales and profitability in retail stores. Production and Operations Management, 24(2), 201–218. https://doi.org/10.1111/poms.12237
  • Perdikaki, O., Kesavan, S., & Swaminathan, J. M. (2012). Effect of traffic on sales and conversion rates of retail stores. Manufacturing & Service Operations Management, 14(1), 145–162. https://doi.org/10.1287/msom.1110.0356
  • Fisher, M., Gallino, S., & Netessine, S. (2021). Setting retail staffing levels: A methodology validated with implementation. Manufacturing & Service Operations Management, 23(6), 1562–1579. https://doi.org/10.1287/msom.2020.0917
  • Kesavan, S., Staats, B. R., & Gilland, W. (2014). Volume flexibility in services: The costs and benefits of flexible labor resources. Management Science, 60(8), 1884–1906. https://doi.org/10.1287/mnsc.2013.1844
  • Kesavan, S., Lambert, S. J., Williams, J. C., & Pendem, P. K. (2022). Doing well by doing good: Improving retail store performance with responsible scheduling practices at the Gap, Inc. Management Science, 68(11), 7818–7836. https://doi.org/10.1287/mnsc.2021.4291
  • Chuang, H. H.-C., Oliva, R., & Perdikaki, O. (2016). Traffic-based labor planning in retail stores. Production and Operations Management, 25(1), 96–113. https://doi.org/10.1111/poms.12403
  • British Retail Consortiumi küsitlus jaekaubanduse finantsjuhtide seas, veebruar 2026, ajakirja Retail Gazette vahendusel. https://www.retailgazette.co.uk/blog/2026/02/staffing-cull-on-the-horizon-for-brc

Kas soovite näha, milline see oleks Teie asukohas?

Telli demo Vaadake, milliseid andmeid saate

Korduma kippuvad küsimused

Kas alamehitatus kaupluses vähendab tegelikult müüki?

Uuringute järgi küll, ja peamiselt tipptundidel. Ühe jaeketi 41 kauplust hõlmanud uuring ühendas tunnipõhised külastatavuse, müügi ja töötundide andmed. Kõik kauplused olid kolmetunnise tipuaja jooksul süstemaatiliselt alamehitatud ning alamehitatuse kaotamine suurendaks nii müüki kui ka kasumit. Kõige rohkem loevad need tunnid, mil külastajaid on kõige rohkem.

Kas töötajate arv peaks järgima külastatavust tund-tunnilt?

Külastatavuse järgi mehitamine aitab, kuid uuringud näitavad ka piire. 445 kaupluse uuringus oli liiga suur ajutiste ja osalise tööajaga töötajate osakaal seotud väiksema müügi ja kasumiga ning Gapis tehtud randomiseeritud katse näitas, et stabiilsemad ja ettearvatavamad graafikud tõstsid kaupluste tootlikkust. Praktikas toimib stabiilne põhigraafik, mis katab vaiksed tunnid, koos planeeritud paindlikkusega korduvateks tippudeks.

Miks mitte lihtsalt mehitada prognoositud müügi järgi?

Sest sama töötund on eri kauplustes erineva väärtusega. Uuringus, kus 168 kaupluses võeti kasutusele kauplusepõhised mehitatuse tasemed, erines tööjõu mõju käibele märkimisväärselt. Mõju oli suurim kauplustes, kus potentsiaalne nõudlus oli suur, konkurent oli lähedal ja juhataja oli kogenud. Ühtne reegel kõigile kauplustele jätab osas kauplustes käivet saamata ja raiskab teistes palgakulu.

Milliseid andmeid on vaja, et näha, kus tunde puudu jääb?

Tunnipõhine külastajate arv kõrvuti tunnipõhiste töötundidega, iga kaupluse kohta eraldi. Müügiandmetest seda ei näe, sest kassa registreerib ainult ostnud külastajad. Külastatavus näitab ka neid, kes tulid sisse ja lahkusid ostmata, ja just nende hulgas alamehitatus peitub.

Vaadake oma tipptunde graafiku kõrval

Broneerige 30-minutiline tutvustus ja vaadake, kuidas tunnipõhised külastatavuse andmed näitavad, kus töötunnid ja külastajad ei kattu.

Telli demo