Bumbee Labsis usume, et külastatavuse analüüs võib saada tõhusaks vahendiks kliimamuutuse vastu. Meie reaalajas rahvahulga hoiatuste ja külastatavuse prognoosidega saavad organisatsioonid energiatarbimist paremini optimeerida: vähendada kasvuhoonegaase, energiaimpordi vajadust ja, mis kõige tähtsam, fossiilkütuste kasutamist.
„Minu meelest on suurepärane, et Bumbee Labs saab selle funktsiooni käivitada just praegu, kui energiahinnad maailmas kerkivad hüppeliselt ja CO2-heidet on vaja kiiresti vähendada. Kui lasta meie rahvahulga hoiatuste süsteemil juhtida reaalajas ventilatsiooni, kütet ja muid energiat tarbivaid tegevusi, on see nutikas ja kulutõhus viis kulusid kokku hoida ja aidata kliimamuutust pidurdada,“ kommenteerib Bumbee Labsi tegevjuht Karl Samuelsson.
Maailma rahvaarv peaks järgmise 30 aasta jooksul kasvama 2 miljardi inimese võrra (ÜRO, 2022) ja energianõudlus kasvab prognooside järgi veelgi järsemalt, mis paneb loodusvarad surve alla. Kliimamuutus on muutumas üheks meie aja suurimaks ohuks ja selle pidurdamiseks peame atmosfääri CO2 vähendamise nimel tehtavaid pingutusi kahekordistama.
Lennujaamad tarbivad keskmiselt kuni 180 miljonit kWh elektrit aastas ja sellest 30 % pärineb kivisöest, bensiinist ja maagaasist. Need taastumatud energiaallikad aitavad oluliselt kaasa soojuse kinnipüüdmisele, liustike sulamisele ja kasvuhooneefektile. Kui vaadata ainult ventilatsiooni, moodustab see lennujaamade elektri kogutarbimisest 13 % (Business Energy Advisor, 2022) ja läheb neile maksma koguni 10–17 miljonit eurot aastas*. See summa tuleneb energiahindade tõusust kogu maailmas, sest majandused ei tule pakkumise puudusega toime. Kõrgete hindade mõju leevendamiseks suudab Bumbee Labs säästa kuni 30 % ventilatsiooni kogukuludest** ning aidata samal ajal lennujaamadel täita „Net Zero 2050“ kohustust, vähendades nende sõltuvust fossiilkütustest.
Reaalajas andmete (rahvahulga hoiatused) ja külastatavuse prognoosianalüüsi koosmõjul saame analüüsida külastajate liikumist ja käitumist ning pakkuda näitajaid, mis võimaldavad teha järeldusi näiteks ankurkohtade, kuumade ja külmade tsoonide, tsoonidevaheliste seoste, reisikäitumise muutuste ja kitsaskohtade kohta. Need järeldused on olulised, sest nende põhjal saavad organisatsioonid teha teadlikke otsuseid, et säästa energiat, parandada õhukvaliteeti ja vähendada tegevuskulusid.
Allpool on lisatud lennujaamade juhtumiuuring, mis selgitab põhjalikumalt, kuidas meie statistilised andmed aitavad energiatõhusust saavutada.
Riigid üle maailma on oma kestlikkuseesmärke tõstnud ja süsiniku jalajälje kaotamise vajadus on suurem kui kunagi varem. Bumbee Labsis usume, et nutikad andmed võivad olla süsinikuneutraalse tuleviku „esimene kütus“. Lisaks lennujaamadele saab külastatavuse analüüsiga energiatõhusust parandada paljudes teistes valdkondades, näiteks transpordisõlmedes, kontorikeskustes, siseruumides, nutilinnades, spordiareenidel, kaubanduskeskustes ja mujal. Suurema energiatõhususe kasu ulatub seega kaugemale kliimamuutuse vastu võitlemisest.
Lisa A: juhtumiuuring, lennujaamad
Lennujaama võib jagada eraldi osadeks ja meie analüüsi abil saab energiatarbimist optimeerida, muutes teatud alade ja teekondade energiavarustust külastatavuse statistika põhjal. Vaadake allolevat joonist, et paremini mõista, kuidas me lennujaama osadeks jagame.**
Üks peamisi viise ventilatsiooni optimeerimiseks on vajaduspõhine ventilatsioon (Demand-Controlled Ventilation, DCV), mille puhul sõltub sissetõmmatava välisõhu hulk tegelikust täituvusest igal ajahetkel. Kui lennujaamad mõistavad reisijate liikumist paremini, saavad nad täituvust pidevalt hinnata ja vajalikku ventilatsiooni reguleerida. Samamoodi saab reguleerida ka kütte- ja jahutussüsteeme, sest need sõltuvad aastaajast ning suurel määral sellest, kui palju reisijaid lennujaamast läbi liigub.
Valgustusel on lennujaamade töös suur roll: tavaliselt moodustab see kuni 15 % lennujaama energiakuludest. Üldjuhul on lennujaamad valgustatud vajalikust eredamalt ja osa lampide eemaldamine võib kulusid vähendada, ilma et see seal viibijaid häiriks. Näiteks Toronto lennujaam vähendas terminali valgustust 40 %, eemaldades igast kahe lambiga valgustist ühe T8-toru (Business Energy Advisor, 2022). Meie andmed võivad anda teavet nagu „keskmine viibimisaeg külastuse kohta tsoonide kaupa“, mille põhjal saavad lennujaamad teadlikult otsustada, millistes alades lampe vähendada, ja nii energia raiskamist piirata.
Lõpuks moodustavad pagasisüsteemid ning eskalaatorid ja liikurteed suure elektrikoormuse, mida saab optimeerida, kui lennujaamad teavad paremini, millistel teekondadel liigub vähe inimesi. Lisaks selliste süsteemide paigaldamise planeerimisele võivad energiat säästa ka sagedusmuundurid (Variable-Frequency Drives, VFD), mis muudavad elektrivõimsust rahvahulga hoiatuste (reaalajas mõõtmise) põhjal.
*energiahinnaga 0,45–0,75 €/kWh
*** mis annab säästu 3–5 miljonit eurot aastas*
Bumbee Labs on ülemaailmne liider külastatavuse andmete ja analüüsi vallas. Külastajavoogude andmeid kogutakse anonüümselt nutitelefonide Wi-Fi-signaalide abil. Meetod on ainulaadne selle poolest, et Bumbee Labs on andmekogumise valdkonnas ainus GDPR-i nõuetele vastav ettevõte, millel on ühe Euroopa andmekaitseasutuse heakskiit. Bumbee Labs teeb kogu maailmas koostööd partneritega ning pakub nende kaudu andmeid ühistranspordile, ostu- ja kaubanduskeskustele, kontoritele, jaekaubandusele ning kesklinnadele. Bumbee Labs asutati 2011. aastal Rootsis Stockholmis. Lisateave: www.bumbeelabs.com. Leiate meid ka LinkedInist.
Lisateabe saamiseks võtke ühendust:
Bumbee Labs AB:
Karl Samuelsson, tegevjuht, Bumbee Labs, karl.samuelsson (at) bumbeelabs.se
Meediapäringute korral võtke ühendust:
Bumbee Labs AB:
Amanda Herzog, turunduskoordinaator, Bumbee Labs, amanda.herzog (at) bumbeelabs.se